EESTI
Eesti varased asukad jõudsid Läänemere rannikule vahetult pärast jääaja lõppu, umbes 9000 eKr. Aastaks 800 pKr olid kujunenud traditsioonilised eesti külad koos oma kogukondadega. Paljud neist küladest on tänaseni asustatud.
Eesti taasiseseisvus 1991. aastal nn laulva revolutsiooni tulemusena, mis tugines 1869. aastal alanud laulupeotraditsioonile. Tänapäeval elab Eestis umbes 1,3 miljonit inimest ning see on üks Euroopa väiksemaid riike. Sellest hoolimata – või just tänu oma väiksusele – on Eesti jõukas ja edumeelne riik, mis kuulub Euroopa Liitu ja NATOsse.
Eestlased on uhked oma rahvakultuuri ja -traditsioonide üle. Laulupidu toob igal aastal kokku tuhandeid osalejaid ning rahvatantsuoskusi hoitakse suure pühendumusega. Traditsioonid eksisteerivad koos modernsusega: rahvarõivamustrid jõuavad kaasaegsesse moodi ning rahvamuusika kõlab sageli raadiolainetel. Ka rahvajutud ja uskumused elavad Eestis jõudsalt edasi.
Eesti muistse kultuuri kõige olulisem pärand on regilaul – suuliselt edasi antud rahvalaulude vorm. Tänapäevalgi võib regilaulu kuulda Kihnu saarel ja Setomaal, Kagu-Eesti piiril.
Umbes pool Eesti territooriumist on kaetud metsaga ning koguni 69% eestlastest usub, et puudel on hing. Looduse austamine on eestlastele sügavalt omane ning puudel ja maal usutakse olevat jõuduandev vägi. Mets on alati olnud elu allikas ning muistses Eesti usundis peeti seda pühaks paigaks, kus esivanemad kummardasid metsavaime. Ka tänapäeval oskavad eestlased loodust nautida ja selle ressursse targalt kasutada.
Andmed Visit Estonia
