LÄTI

Läti on üks kolmest Balti riigist Põhja-Euroopas, asudes Eesti ja Leedu vahel ning omades pikka rannikut Läänemere ääres. See ala on olnud asustatud alates viimase jääaja lõpust; aja jooksul kujunesid metsade, jõeorgude ja rannikualade rüpes välja omanäolised piirkondlikud kultuurid. Pealinn Riia on Baltimaade suurim linn ning oluline ajaloo- ja kultuurikeskus, mis on maailmakuulus oma suurejoonelise juugendarhitektuuri poolest.

Tänapäeval elab Lätis umbes 1,9 miljonit inimest. Riik taastas oma iseseisvuse 1991. aastal ning on parlamentaarne vabariik, Euroopa Liidu ja NATO liige.

Läti on ajalooliselt jagunenud viieks kultuuripiirkonnaks – Kurzeme, Vidzeme, Zemgale, Sēlija ja Latgale – millest igaühel on oma eripärane kultuuripärand, traditsioonid ja ajalooline areng. Koos kujundavad need riigi rikkaliku ja mitmekesise identiteedi. Läti ühiskonnas põimuvad harmooniliselt põlised traditsioonid ja kaasaegne Euroopa elulaad.

Lätit nimetatakse sageli „laulvaks rahvaks”. Riigis on talletatud üle miljoni daina ehk rahvalaulu teksti ning iga viie aasta järel kogunevad kümned tuhanded inimesed Riiga üldlaulu- ja tantsupeole. See UNESCO tunnustatud pärand mängis otsustavat rolli Balti „laulvas revolutsioonis”.

Muistsed tähtpäevakombed on Lätis au sees. Jaanipäeva (Jāņi) ajal tähistab suur osa rahvast pööripäeva lõkete, pärgade, laulude ja muistsete rituaalidega.

Loodus on lätlastele püha: ligi pool riigist on kaetud metsadega ning maastikku rikastavad arvukad jõed, järved ja liivarannad. Kuramaal asuv Ventas Rumba – Euroopa laiaim juga – on Läti looduse üks silmapaistvamaid sümboleid.