Läti kultuurihuvilistele
Latgale on üks Läti rikkalikumaid laulupärandi piirkondi – maa, kus laul on jätkuvalt lahutamatu osa igapäevaelust, pidustustest ja vaimsest pärandist. Laulupärandi teekond Latgales ühendab linnu ja maapiirkondi, viies külastajad paikadesse, kus folkloor, traditsiooniline muusika, käsitöö, usk ja loodus moodustavad ühtse kultuuriruumi – Balvist, Viļakast ja Kārsavast kuni Ludza, Rēzekne, Krāslava, Augšdaugava ja Daugavpilsini.
Balvi piirkond
Balvi omavalitsuses tutvustab teekond piirkonna kultuurilisi ja ajaloolisi juuri Balvi piirkonnamuuseumis, kus laulutraditsioone esitletakse kohaliku identiteedi olulise osana. Viļaka järvesaare rada ja Viļaka katoliku kirik näitavad, kuidas laul ja vaimne kultuur on orgaaniliselt põimunud looduskeskkonnaga.
Eriliselt tuleb esile tõsta Upīte vaimse kultuuripärandi keskust, kus aktiivselt hoitakse latgali keelt, laulutraditsioone, humoorikat folkloori ja kogukondlikku musitseerimist – see näitab, et vaimne pärand Latgales on elujõuline ja elav.
Ludza piirkond
Ludza omavalitsuses põimub laulupärand muusikute traditsioonidega Muusikute külas, Ludza keskaegse lossi varemete ja Ludza muuseumi ajaloolises keskkonnas ning käsitöö- ja toidupärandile pühendatud paikades, nagu Ludza käsitööliste keskus, “Latgalian Kukņa”, kodurestoran “Dzīles” ja Latgolys Šmakovka destilleerimiskoda.
Siin kõlavad laulud sageli lugude jutustamisel, koos pillimänguga ja traditsioonilise turukultuuriga.
Rēzekne piirkond
Rēzeknes ja Rēzekne omavalitsuses avab teekond Latgale mitmekihilise kultuuri – alates Latgale saatkonnast GORS, mis on professionaalse muusika ja koorikontsertide suur keskus, kuni Ida-Läti loovteenuste keskuse “Zeimuļs’ini”, kus folkloorirühmad harjutavad ja toimuvad traditsioonipõhised üritused.
Gunārs Igaunise vanade muusikariistade muuseum, Lūznava mõis ning keraamikatöökojad, nagu “Cukrasāta” ja potimeister Aivars Ušpelise stuudio, näitavad, kuidas laul, pillimäng ja käsitöö koos kujundavad ühist kultuurikeskkonda.
Krāslava piirkond
Krāslava omavalitsuses avaneb laulupärand eriti maalilises ja vaimses keskkonnas – Kroma mäel, Andrupene talus, Krāslava käsitöökeskuses ja krahvide Plāterite lossikompleksis, kus traditsiooniline kultuur põimub kulinaariapärandi ja pidulike sündmustega.
Talud nagu “Kurmīši” ja “Cīruļi” pakuvad sissevaadet elavasse maaelukultuuri, kus laul saadab endiselt igapäevaelu ja aastaringi rituaale.
Augšdaugava piirkond
Augšdaugava omavalitsuses rikastavad teekonda Naujene koduloomuuseum, Daugava jõelooke looduskaitseala, vanausuliste külad ning Rainise mälestusmaja Berķenele’s, kus kultuur, loodus ja kirjanduspärand loovad omanäolise ruumi laulmise ja lugude jutustamise traditsioonidele.
Daugavpilsy
Daugavpilsis mängib Laulupärandi teekonnal erilise rolli kultuurikeskuses asuv Daugavpilsi traditsioonide maja – üks olulisemaid Latgale vaimse kultuuripärandi keskusi.
Traditsioonide majas toimuvad regulaarselt folkloorirühmade proovid, laulu- ja tantsuõhtud, aastaringiga seotud pidustused, töötoad ja teemapäevad. See toimib eri põlvkondade ja kultuuride kohtumispaigana, toetades traditsioonilise laulmise, musitseerimise ja kommete edasiandmist kaasaegses linnakeskkonnas.
Teekonda täiendavad veel Shmakovka muuseum, Kirikumägi, Daugavpilsi kindlus ja Mark Rothko kunstikeskus, rõhutades piirkonna kultuurilist mitmekesisust ja elujõudu.
