Läti laulupärand
Laulupärand Lätis on üks riigi nähtavamaid, sügavalt juurdunumaid ja laiemalt jagatud kultuurivorme. Laulmine saadab igapäevaelu, tööd, rituaale, pidustusi ja olulisi elusündmusi, toimides nii kunstilise eneseväljenduse vormina kui ka tugeva sotsiaalse sideme, mälu ja järjepidevuse kandjana.
Seda elavat pärandit hoitakse üleval mitmel tasandil. Läti eri piirkondades säilitavad ja annavad edasi mitmekesiseid kohalikke laulutraditsioone folkloorirühmad, etnograafilised ansamblid ja kogukondlikud lauljad, peegeldades sajanditepikkuseid ajaloolisi, sotsiaalseid ja vaimseid mõjusid.
Samal ajal ühendab Läti tugev kooritraditsioon tuhandeid lauljaid ning kulmineerub üleriigilise laulu- ja tantsupeoga, mis toimub iga viie aasta järel ja on rahvusvaheliselt tunnustatud kollektiivse kultuurilise eneseväljenduse sümbol.
Sündmused nagu rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA seovad omavahel veelgi piirkondi, põlvkondi ja riike, soodustades traditsiooniliste laulutavade vahetust, õppimist ja nähtavust.
Koos moodustavad kogukondlikud traditsioonid, folklooriansamblid, koorid ja suured kultuurisündmused dünaamilise ning omavahel seotud süsteemi, mis tagab, et Läti laulupärand püsib elujõulise, tähendusliku ja aktiivselt elavana ka tänapäeval.
Latgale piirkonna peamised elavad laulutraditsioonid
Lätis on rohkesti eri ajaloolistes kihtides ja piirkondades kujunenud laulutraditsioone; siiski on mõned neist silmapaistvalt erilised ja hästi säilinud ning neid antakse aktiivselt edasi. Latgales eristuvad laulutraditsioonid oma arhailisuse, järjepidevuse ja tugeva kogukondliku kaasatuse poolest, mis tagab nende elujõu tänapäeval.
Burdooniga laulmine Põhja-Latgales (Burdondziedāšana Ziemeļlatgalē, tolku bolss)
Üks vanimaid vokaaltraditsioone Lätis põhineb püsival burdoonhelil, mis saadab solisti või juhtivat häält. Ajalooliselt on traditsioon seotud ühise põllutööga, eriti kogukondlike väliste töödega (talgutega), kus laul on nii koordineerimisvahend kui ka kogukondliku jõu heliline väljendus. Kuigi algne sotsiaalne kontekst kadus 20. sajandil, on burdooniga laul säilinud mälus ning elab tänapäeval peamiselt folklooriansamblites, olles kujunenud Põhja-Latgale võimsaks muusikaliseks sümboliks.
Mitmehäälsus ülemise soolosaatehäälega – “poolhääl” (Daudzbalsība ar augšējo solo pavadbalsi, pusbaļss)
Hilise polüfoonia eripärane alatüüp, kus üks laulja esitab tugeva, kõrge soolopartii põhimeloodia ja madalamate saatehäälte kohal. “Poolhääl” tuleb tavaliselt sisse stroofi teises pooles, nõudes häälelt erakordset jõudu, vastupidavust ja täpsust. Seda väljendusrikast ja kõlaliselt silmatorkavat praktikat on dokumenteeritud peamiselt Põhja- ja Kirde-Latgales ning see on tihedalt seotud hooajaliste pulma- ja töölauludega. Tänapäeval harrastavad seda aktiivselt osavad kohalikud lauljad ja folklooriansamblid.
“Hääled” (bolsi) Aulejas ja Izvaltas (Aulejas un Izvaltas bolsi)
Muistsed meloodiad, mis kuuluvad vanasse muusikakihti ja mida koha peal nimetatakse bolsi’ks („hääled“); Latgales tähendab see sõna ka meloodiat. Iga bolss on seotud kindla funktsiooniga – hooajalised rituaalid, põllutööd, pulmad või kogukondlikud kogunemised – ning sel on oma poeetiliste tekstide korpus. See väga eripärane meloodiate süsteem on säilinud elavalt ning kandub edasi kohalikes kogukondades.
Hiline harmooniline mitmehäälsus (Vēlīnā harmoniskā daudzbalsība)
Laialt levinud mitmehäälne laulmisviis, mida iseloomustavad lai heliulatus ja harmooniline mõtlemine ning mida seostatakse sageli katoliikliku muusikalise mõjuga. Latgales seostub hiline harmooniline mitmehäälsus väga erinevate sotsiaalsete ja rituaalsete kontekstidega ning mõnes paigas hõlmab see peaaegu kogu laulurepertuaari. Selle rikkus ja territoriaalne ulatus eristavad Latgalet teistest Läti piirkondadest.
Lauluduellid (Apdziedāšanās)
Traditsiooniline poeetilise lauluga võistlemise vorm, mis on seotud rituaalide ja kogukonna eluga. Pulmade, hooajapidustuste ja kogukondlike sündmuste ajal vahetavad lauljaterühmad vastastikku vaimukaid, humoorikaid ja kujundlikke värsse. Lauluduellid toimivad nii meelelahutusena kui ka reguleeritud sotsiaalse dialoogina, ühendades mängulisuse rituaalse tõsidusega ja tugevdades kogukondlikke sidemeid.
Suulise traditsiooni psalmilaul – surnupalvus (Psalmodija mutiskajā tradīcijā – Mirušo ofīcijs)
Katoliiklik matuse- ja mälestuslaulutava, mis kandub suuliselt edasi latgali keeles ja mida esitatakse peamiselt kirikuväliselt, eriti kodudes ja kohalikes kogukondades. Koha peal tuntakse seda „psalmide“ (salmes) nime all. See traditsioon on perekonnaelu, surmarituaalide ja mälestamise lahutamatu osa ning püsib elus tänu pühendunud kohalike lauljate rühmadele.
Neitsi Maarjale pühendatud maikuu laulupalvused (Maija dievkalpojumu dziedāšana)
Ilmalike eestvedajate juhitud Neitsi Maarjale pühendatud laulmine kogu mai jooksul külades ja teeäärtes asuvate ristide juures. 18. sajandi lõpus kasutusele võetud ja alates 1990. aastatest jõuliselt taaselustatud traditsioon ühendab palve, rituaalse struktuuri ja ühislaulmise, kus kesksel kohal on Maarja-laulud.
Katoliiklikud laulud (Gareiguos dzīsmis)
Väga mahukas ja armastatud repertuaar, mida lauldakse kogu kirikuaasta jooksul ning tähtsatel elusündmustel nagu ristimised, matused ja mälestustalitused. Neid laule õpitakse peamiselt kuulmise järgi ning antakse edasi peredes ja kogukondades. Need moodustavad ühe Latgale traditsioonilise muusika põhikategooriatest ning on sügavalt juurdunud igapäeva- ja tseremoniaalsesse ellu.
Mitmed kirjeldatud traditsioonidest – sealhulgas mitmehäälsus poolhäälega (pusbaļss), psalmilaul (surnupalvus) ja maikuu laulupalvused – on juba kantud Läti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Koos moodustavad kõik eespool kirjeldatud traditsioonid elava, mitmekesise ja vastupidava kultuuripärandi, mida hoiavad üleval kohalikud kogukonnad, folklooriansamblid ning tugev üleriigiline huvi traditsioonilise kultuuri vastu.
Rohkem informatsiooni:
https://nematerialakultura.lv/en/Elementi/dziedasana-ar-pusbalsu-2017/
https://nematerialakultura.lv/en/Elementi/elements-4/
https://nematerialakultura.lv/en/Elementi/psalmu-dziedasana-ziemellatgale-2017/
https://nematerialakultura.lv/Elementi/maija-dziedajumi-pie-ciemu-krustiem-ziemellatgale-2020/
https://nematerialakultura.lv/resursi-2/
Fotol Upīte:
Upīte folkloorirühm rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica 2015 kontserdil Läti Muusikaakadeemias. Pusbolssi lauljad: esimene paremalt Kate Slišāne, kolmas paremalt Santa Matisāne. Foto: Zinaida Logina
Latgale elav folklooriliikumine
Latgale on üks aktiivsemaid folklooriliikumise piirkondi Lätis – praegu tegutseb piirkonnas üle 90 folkloorirühma ja ansambli. See ulatuslik ja elujõuline võrgustik hoiab üleval kogukondlikke laulmise, musitseerimise ja rituaalipraktika traditsioone, tagades nende pideva edasiandmise ja tähenduslikkuse tänapäeva ühiskonnas. Neid traditsioone hoiavad aktiivselt elus eri põlvkondade inimesed – lastest ja noortest kuni täiskasvanuteni. Põhja- ja Lõuna-Latgales on selle põlvkondadeülese elava liikumise selged näited folkloorirühmad “Upīte” ja “Svātra”.
Rahvalaulu- ja tantsurühm “Svātra”
Rahvalaulu- ja tantsurühm “Svātra”, mis tegutseb Daugavpilsi kultuurikeskuses (Vienības nams), on aktiivne alates 1994. aastast ning kuulub Latgale olulisimate traditsioonilise kultuuri kollektiivide hulka. Nimi “svātra” tähendab latgali keeles „intuitsiooni“ või „sisetunnet“, peegeldades rühma lähenemist traditsioonilisele kultuurile kui elavale ja emotsionaalse tähendusega pärandile.
Rühm ühendab eri põlvkondade lauljaid ja tantsijaid ning esitab laia valikut Latgale ja teiste Läti piirkondade traditsioonilisi laule, tantse ja rituaalipraktikaid. “Svātra” osaleb regulaarselt kontsertidel, folkloorifestivalidel ja kultuurisündmustel Lätis ja välismaal, tutvustades Latgale elavaid traditsioone laiale publikule.
Oluline osa rühma tööst on kogukonna kaasamine ja teadmiste edasiandmine. Ühislaulmisega kokkusaamiste ja laulutöötubade kaudu, mida korraldatakse Daugavpilsi kultuurikeskuse traditsioonimajas, edendab “Svātra” põlvkondadevahelist õppimist ning tugevdab elava laulupärandi praktikaid linnakeskkonnas.
Folkloorirühm “Upīte”
Folkloorirühm “Upīte” on silmapaistev näide sellest, kuidas traditsiooniline kultuur võib kujuneda kaasaegseks, loovaks ja kogukonda ühendavaks jõuks. Põhja-Latgales Upīte kultuuriruumis tegutsev rühm toob kokku eri vanuses osalejaid – lastest ja noortest kuni täiskasvanuteni –, kes ühiselt säilitavad ja arendavad kohalikku keelt, laulmist, musitseerimist, huumorit ja igapäevaseid kultuuritraditsioone.
Rühm on laialdaselt tunnustatud aktiivse osalemise eest hooajalistes pidustustes, kohalikes rituaalides ja kultuurisündmustel ning oskuse eest siduda traditsioonilised laulutavad kaasaegse vaatenurga ja laia avaliku kaasatusega. Upīte folkloorirühm mängib võtmerolli Upīte kultuuriruumi elujõulisuse hoidmisel ning on elav tõestus sellest, et latgali folkloor on elus, asjakohane ja suudab kaasata mitut põlvkonda.
Rohkem informatsiooni:
Facebooki leht: Folk Song and Dance Group “SVATRA”
Facebooki leht: Namaterialuos kulturas montojuma centrs UPĪTE
Laulu- ja tantsupidu
Laulu- ja tantsupidu on Läti silmapaistev kultuurisaavutus, mis on vastu pidanud ajaproovile. Sellest on saanud riiklikult ja rahvusvaheliselt oluline sündmus, mis kutsub kokku ja ühendab lätlasi üle kogu maailma, tuues kokku põlvkonnad ja eri rahvused.
Alates esimesest festivalist 1873. aastal 1000 lauljaga on sellest kasvanud võimas liikumine: umbes 40 000 osalejat valmistub XXVII üleriigiliseks Läti laulupeoks ja XVII tantsupeoks. Ürituseks valmistub üle 1600 kollektiivi Lätis ja üle 100 kollektiivi mujal.
Selleks, et koorilauljad ja tantsijad, muusikud, rahvakunsti ja käsitöö loojad, folkloorirühmad ning harrastusteatri liikmed saaksid peol osaleda, toimub eelneva viie aasta jooksul igapäevane süsteemne töö: proovid, repertuaari pidev ettevalmistus, hindamised, võistlused, näitused, seminarid ja kontserdid.
Iga viie aasta tagant koonduvad nad kõik Läti piirkondadest ja väikelinnadest Riiga, moodustades Läti kõige võimsama rahvaliikumise. Laulu- ja tantsupeo traditsioon on mänginud olulist rolli Läti rahvusliku identiteedi kujundamisel ja iseseisva riigi idee hoidmisel rasketel ajalooperioodidel.
Seda on tunnustatud ka rahvusvahelisel tasandil: 2003. aastal kanti Baltimaade laulu- ja tantsupeod UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.
Rohkem teavet:
https://www.dziesmusvetki.lv/en/about-the-celebration/the-song-and-dance-celebration/
Video on valminud Läti Riikliku Kultuurikeskuse poolt.
Lisateavet Läti laulu- ja tantsupeo traditsioonide kohta leiate Latvia.eu lehelt
Laulev revolutsioon
Laululiikumise kõige jõulisemaks ja muljetavaldavamaks väljenduseks oli ärkamisaeg 1980. ja 1990. aastate vahetusel kõigis Balti riikides. See põhines suures osas laulu- ja tantsupidudel, mis olid tugevdanud rahvuslikku identiteeti ja suveräänsuse vajadust. Mõiste “Laulev revolutsioon” on tänapäeval tuntud kogu maailmas.
Rohkem infot: https://en.wikipedia.org/wiki/Singing_Revolution
Foto Balti ketist Vidzeme maanteel 23.08.1989.
Foto: Aldis Jermaks.
Läti Rahvuslik Ajaloomuuseum.
Rahvusvaheline folkloorifestival baltica
Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica on üks olulisemaid traditsioonilise kultuuri sündmusi Baltimaades ning Läti, Leedu ja Eesti ühisprojekt. 1987. aastal rahvusliku ärkamise perioodil asutatud festival on järk-järgult kujunenud laiaulatuslikuks võrgustikuplatvormiks Balti folklooriansamblitele, tuues kokku traditsioonilise kultuuri huvilisi eri piirkondadest ja riikidest.
Festival on pühendatud vaimse kultuuripärandi säilitamisele, arendamisele ja tutvustamisele ning festivalide vahepealsetel perioodidel toimuvad folkloorirühmade ja ansamblite regulaarsed ülevaatused ja hindamised, mis edendavad kvaliteeti, kogemuste vahetust ja traditsioonide järjepidevust. Igal aastal toob “Baltica” esile ühe traditsioonilise kultuuri teema, julgustades sellega seotud repertuaari õppimist, uurimist ja laiemale avalikkusele esitlemist.
Aastal 2025 toimusid Baltica festivali lõpusündmused Daugavpilsis. Festivali kulminatsioon Latgale suurimas linnas rõhutas sümboolselt piirkonna olulist rolli laulutraditsioonide, musitseerimise ja teiste traditsioonilise kultuuri vormide säilitamisel ning kohalike kogukondade aktiivset osalust. Lõpusündmused Daugavpilsis kinnitasid, et “Baltica” ei ole ainult festival, vaid elav ja pidev liikumine, mis ühendab põlvkondi, piirkondi ja riike, tugevdades traditsioonilise kultuuri rolli tänapäeva ühiskonnas.
Rohkem informatsiooni: http://www.festivalbaltica.com/
Festivalid ja sündmused
Läti
2026
Aprill – Latgale pottseppade päevad Rēzekne omavalitsuses.
Rohkem informatsiooni: luznavasmuiza.lv
Aprill – 22. rahvusvaheline rahvamuusikute kokkutulek Vaboles.
Rohkem informatsiooni: visitdaugavpils.lv/en/events/
Juuni – Suur latgali turg Ludzas.
Rohkem informatsiooni: visitludza.lv
Juuni – Jaanilaupäeva tähistamine Daugavpilsis.
Rohkem informatsiooni: visitdaugavpils.lv/en/events/
Juuni – Jaanilaupäeva tähistamine “Pīdzīdam Upītē” Upītes.
Rohkem informatsiooni: Lielākie reģiona pasākumi 2026 | Tūrisma jaunumi
Juuni – Līgo pidu Višķis.
Rohkem informatsiooni: visitdaugavpils.lv/en/events/
Juuli – Püha Anna päev Vaboles. Etnograafilise ansambli “Vabaļis” 20. aastapäeva kontsert.
Rohkem informatsiooni: visitdaugavpils.lv/en/events/
August – Rahvusvaheline folkloorifestival “Lipa Kust” Balvi omavalitsuses.
Rohkem informatsiooni: Lielākie reģiona pasākumi 2026 | Tūrisma jaunumi
August – 8. Balti džässifestival “Škiuņa Džezs” Rēzekne omavalitsuses.
Rohkem informatsiooni: luznavasmuiza.lv
September – Upīte Uobeļuorzs Upītes, Balvi omavalitsuses.
Rohkem informatsiooni: visit.balvi.lv
September – Miķeļi päeva sügislaat.
Rohkem informatsiooni: visit.rezekne.lv
Oktoober – Daugavpilsi rahvusvaheline folkloorifestival.
Rohkem informatsiooni: Facebook page: Daugavpils Starptautiskais folkloras festivāls. https://www.facebook.com/profile.php?id=61558580770943
