Norra kultuurihuvilistele

Saun ja toit Ida-Finnmarkis

Bugøyneses on saunakultuur olnud pikka aega igapäevaelu lahutamatu osa. Soomekeelsete perede hoitud saun oli oluline puhtuse, puhkuse, mõtiskluse, tervenemise ja lugude jutustamise paik.

Tänapäeval on saunast saanud ka oluline turismiobjekt. Jäämeren Sauna (Põhja-Jäämere saun) on kujunenud kohalikuks kaubamärgiks.

Bugøynese toidutraditsioonid peegeldavad sama tihedat suhet looduse ja kultuuri vahel. Küla on eriti tuntud oma kuningkrabiroogade poolest, mis on saanud Barentsi mere ranniku kulinaarseks sümboliks. Kohalikus bistroos valmistatakse kuningkrabi Norra rannaköögile omaste võtete ja soomepärase lihtsuse segus, rõhutades värskust ja kohalikku uhkust.

See, mis kunagi oli invasiivne liik, on saanud Bugøynese kaasaegse toiduidentiteedi määravaks osaks ning oluliseks osaks kalandustööstusest, mis arenes esmalt just soomlastega asustatud piirkonnas.

Bugøynese teeb eriti ainulaadseks asjaolu, et küla ei põletatud Teise maailmasõja ajal maha. Ühena vähestest paikadest, mis pääsesid natside Põhja-Norrast taandumisel 1944–45 kasutatud põletatud maa taktikast, on Bugøynes säilitanud sõjaeelsed soomepärased hooned.

See mõjutas positiivselt ka lähedal asuvat Vadsød, Finnmarki maakonnakeskust, mida peetakse sageli Norra soome ja kveeni kogukondade kultuuripealinnaks. Veel idas asub Kirkenes – piirilinn, mida on kujundanud norra, soome, saami ja vene mõjud.