SOOME

Soome varased asukad saabusid tänapäeva Soome aladele vahetult pärast viimase jääaja lõppu. Kogukonnad kujunesid järvede, jõgede ja metsade ümber ning igapäevaelu kulges looduse rütmide järgi. Ammu enne kirja laialdast kasutuselevõttu anti teadmisi, uskumusi ja ühist ajalugu edasi suulise pärimuse ja laulude kaudu.

Tänapäeval elab Soomes ligikaudu 5,5 miljonit inimest ning see on üks Euroopa väiksemaid riike. Hoolimata oma tagasihoidlikust suurusest on Soome stabiilne ja jõukas ühiskond, mida iseloomustavad tugev haridussüsteem, toimiv demokraatia ja kõrge sotsiaalne usaldus.

Soome rahvapärand ja kultuur on sügavalt juurdunud laulmises ja suulises laulupärandis. Selle kõige olulisem väljendus on rahvuseepos Kalevala. Kalevalalaulud pärinevad Ida-Soomest, eriti Karjala piirkonnast, kus sajad runolauljad säilitasid muistseid laule suulise pärimusena. 19. sajandil rändas Elias Lönnrot neis piirkondades, kogudes ja koondades laulud Kalevalaks.

Laul, luule ja muusika moodustavad Soome kultuuris ühtse terviku. Soome rahvuspill kannel (kantele) on nimetatud juba Kalevalas ning see on seotud eepose keskse tegelase Väinämöisega, kelle kandlemäng pidi mõjutama inimesi, loomi ja loodust ennast. See traditsioon elab edasi tänapäeva rahvamuusikas, koorilaulus ja kaasaegsetes žanrites, kus endiselt võib tajuda muistsete luuleteemade kõla.

Soome traditsioonid eksisteerivad loomulikult koos moodsa eluviisiga. Teine oluline Soome vaimse kultuuripärandi osa on saunakultuur. Sajandeid on saun olnud puhastumise, suhtlemise, lugude jutustamise ja mõtisklemise paik. Soome saunakultuur oli esimene Soome traditsioon, mis kanti UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Loodus on Soome elus ja maailmapildis keskse tähtsusega. Ligikaudu 75% Soomest on kaetud metsaga ning riigis on üle 180 000 järve. Metsad ja veed on olnud elatusallikaks, vaimse tähenduse kandjaks ja heaolu allikaks. Ka tänapäeval naudivad soomlased loodust aktiivselt – matkates, marju ja seeni korjates ning aastaringselt ujudes.

See tihe side loodusega koos tugeva sotsiaalse usalduse, ühiste traditsioonide ja elava laulupärandiga aitab selgitada, miks Soome on juba kaheksandat korda järjest nimetatud maailma kõige õnnelikumaks riigiks.