Laulupärandi kultuuritee

Tee

Alates Sallast, põhjapoolsest omavalitsusest – millel on kaubanduslik loosung „Salla – keset eikuskit“ – kulgeb tee läbi Soome idaosade (Via Karelia) Eesti idaosadesse (Narva, Sibulatee, Tartu, Setomaa), edasi Läti idaossa (Latgale piirkond, Upite ja Daugavpils), teeb kõrvalharu Riiga ning jätkub lõpuks läbi Leedu kirdeosa (Biržai piirkond) Leedu pealinna Vilniusesse.

Teele lisandub kõigis riikides mitmeid kõrvalharusid. Soomes kuuluvad nende hulka Ontrei Malineni kandletee, Karjala kirikute tee ning matkarada „Vienan reitti“, muistne „tee Viena Karjalasse“. Eestis kulgeb tee ka kuulsasse Viljandisse ja Kihnu saarele. Lätis hõlmab tee Riia piirkonda ning ka liivlaste väikesi kogudusi. Leedus kulgevad kõrvalharud läbi võluvate väikelinnade ja külade riigi idaosas.

Tee pikkus ühest otsast teise on umbes 2250 km, kuid koos kõrvalharudega ulatub see ligikaudu 3000 kilomeetrini.

Laulupärand

Tuhandeid aastaid tagasi, enne kirjaoskuse ajastut, oli laulmine kõige olulisem kultuuriline meedium. Kuna inimesed ei saanud oma mõtteid ega vajalikku teavet kirja panna, laulsid nad seda. Igas kultuuris lõid kogukonnad omaenda laulutraditsioonid.

Tee üldiseks teemaks on suuline laulupärand, mis ühendab kõiki osalevaid riike ja kultuure. Tee seob omavahel mitmeid kultuuriliselt omanäolisi laulutraditsioone, nagu soome, ingeri, karjala, eesti ja seto regilaul. Kagu-Eestis mitmehäälne laulutraditsioon leelo on üks regilaulu kohalikke stiile. Ida-Lätis mitmehäälset laulutraditsiooni nimetatakse laulmiseks „pusbolss’iga“, ning Leedus lauldakse sutartinėsid. Eestis, Lätis ja Leedus on ühine traditsioon Balti laulu- ja tantsupeod, mis on samuti laulutee keskne osa.

Tee üldisel teemal on sügavad ajaloolised juured ning see on elava pärimusena tunnustatud kõigis neljas riigis. Samuti on laulupärimusel loomulikud seosed kaasaegse kunstilise tegevusega kogu piirkonnas.

Euroopa väärtused

Soovime rajada ühise võrgustiku Euroopa idapoolseimal serval, kus demokraatiat väärtustatakse ja hoitakse. Soovime, et igal inimesel oleks õigus inimväärikusele.

Tahame esile tõsta väikeste kogukondade poolt hoitud traditsioone ja tänapäevast kultuuritegevust. Nii kultuuriline kui ka inimestevaheline võrdsus kannavad meie püüdlusi luua tee, mis toob esile elava kultuuripärandi.